Lattaed - kuidas ehitada?

Tööriistad: saag, kirves, nuga, raudkang, liimeister, tõrvamisvahendid.

Alustamine. Kui materjal on ettevalmistatud, siis alusta aia ehitamist krundi nurkadest püstlattide paigaldamisega. Krundi nurka tuleb paigaldada kolm püstlatti, võib teha ka kahe latiga.

Püstlattide paigaldus. Püstlatipaaride vahe võib olla peaaegu sama pikk kui varutud horisontaallatid. Püstlattide kõrgus peaks olema ca 2m. Nende maasse minevad ca 0,3 – 0,5 meetri pikkused otsad tuleb kindlasti koorida ja siis võib üle võõbata tõrvaõli või tõrvaga, põletada või immutada muu kaitsevahendiga. Kõige enamlevinud klassikaline väljakujunenud aja kõrgus on ca 1,2m. Püstlatid võivad, aga ei pruugi olla jämedad. Võib kasutada ka väikese diameetriga latte (ladva läbimõõt 1-3cm). Roigasaiast jääb ilus mulje kui püstlatid ulatuvad aia massiivist välja, st ulatuvad kõrgemale kui rõhtlatid. Püstlatid lüüakse maasse paarikaupa, nende vahele peab jääma ruumi roigaste jaoks (ca 10cm). Alguses peaksid püstlattide otsad teineteisest veidi eemale vaatama, sest hilisem vitstega sidumine painutab neid nagunii koomale. Kui püstlattide ülemised otsad lähevad risti, ei saa hiljem enam roikaid panna ega vitsu siduda. Püstlatipaar ühendatakse esimese vitsseosega nii kõrgelt kui kõrgele soovitakse panna esimest rõhtlatti. Kuusevits seotakse lõhestatud küljega vastu latti (allpool toodud täpsemalt sidususe tegemise juhis) ja sellele toetatakse esimene aiaroigas, seejärel tehakse järgmine vitssidus ning asetatakse sellele järgmine roigas.

Rõhtlattide paigaldus. Iga püstlatipaari vahele seotakse nii mitu vitsa, kui mitu latirida aiale ehitatakse. Latte asetades on vaja jälgida, et ühe lati peenem ladvaosa jääks toetuma teisele jämedamale juurepoolsemale osale. Üks latt võiks teise lati peale ulatuda 50cm ulatuses. Rõhtlatte hoiavad püstlattide sidused. Kui kinnituseks kasutada naelu, siis piisab ühest tugipostist (püstlatist). Materjalidest sobivad kuusk, mänd või kask. Kindlasti mitte haavapuit. Aia tugavamaks muutmiseks võib püstlatipaari vahele veel siduda tugilati.

Rõhtlatte ehk roikaid ei pea ära koorima. Võib liimeistri, noa või kirvega ühe kooreriba eemaldada, siis saab roigas paremini kuivama hakata ja väheneb üraski risk. Jämedamaid rõhtlatte võib poolitada ehk kiilu ja kirvega lõhki ajada. Jätab ka arhailisema mulje ning aitab materjali kokku hoida.

Sidused

Kuusevitsu ei väänata, need lõhestatakse pooleks. Selleks kiilutakse kirvest või nuga oksa alumisest otsast alates aeglaselt edasi, samal ajal oksapooli ettevaatlikult laiali vedades. Lõhestatud vitsu saab painduvamaks muuta vees leotades või tulel kuumutades. Vitsa ladvaosa keeratakse ühe püstposti ümber ning siis punutakse ümber kahe lati tihe "kaheksa". Kuusevitsa puhul jääb vitsa lõhestatud pool vastu posti. Valmis seotud vits koputatakse kirvesilmaga tihedaks ja üleliigne vitsaots lõigatakse maha. Seotud vitsale toetatakse horisontaallatid, püstandaia puhul üks või kaks kaldlatti.

Kaseokstest sidumisvitsad "väänati ära", et nad paremini painduks. Vitste väänamine nõuab omajagu aega ja kätejõudu, töökindad on hädavajalikud. Vitsa väänamiseks võetakse selle ladvaotsast kinni ja väänatakse kahe käega nii keerdu kui saab, ilma et vits pooleks läheks. Niimoodi "töötatakse läbi" kogu vits. Vitsa jämedamas otsas ei pruugi käte jõust piisata, siis võib hoida vitsa otsa talla all ja keerata kahe käega ühes suunas.