Materjal

Aia vastupidavus sõltub materjalist. Kõige vastupidavamaks peeti aeda, mille püstlatid olid kadakast, rõhtlatid (roikad) tugevast kuuse- või männipuust, mis seoti kokku noorest kuusest vitstega. Sellist tara peeti peaaegu eluaegseks. Kadakas arvati olevat muudest materjalidest kuni viis korda vastupidavam. Tänapäeval enam kadaka kasutamist hästi lubada ei saa, selle asemel võib võtta vastupidavat kuuske või aeglaselt kasvanud mändi. Kuuselattidest aia eluiga on ligikaudu 5-10 aastat. Aia kõige nõrgem koht on sidused.

Püstlatid: 2 m pikkused kuuse-, kadaka- või aeglaselt kasvanud männilatid. Püstlatte pole vaja üleni koorida, piisab kui pikisuunas üks kooreriba maha lõigata. Täielikult tuleb ära koorida u 30-50 cm pikkune ots, mis lüüakse maasse. Posti alumine ots oli vanasti kombeks lõkkes kergelt üle põletada, see suurendas vastupidavust. Tänapäeval võib põletamise asemel lati alumise otsa katta tõrvaõliga, männitõrvaga või üle võõbata ilmastikukindla kaitsevahendiga. Ilmastikule kõige vastuvõtlikum on püstlati maaga kokkupuute koht.

Rõhtlatid ehk roikad: kuuse- või männipuust. Võib kasutada lõhestamata tüvesid või lõhestatud poolikuid. Viimasel juhul roigast koorida ei ole vajalik. Lõhestamata roikaid võib koorida ja võib ka mitte. Kui pikisuunas üks kooreriba maha lõigata, siis roigas kuivab kiiremini ja vähendab üraski riski. Koorimise või osalise koorimise vajaduse tingib asjaolu, et koorimata roika alla võib ürask pugeda. Oluliseks muutub koorimise või osalise koorimise vajadus siis, kui üraskit kartev maja on koorimata roigasaia lähedal. Rõhtlati pikkus võib olla kuni 6 m. Enamlevinud lati pikkus on ca 3 m.

Vitsad: ca 1,5 m pikkused kuuseoksad või noored kuusevõrsed, jämedamast otsast umbes 1 cm läbimõõduga. Kuusevitsad lõhestatakse kirve või noa abil pooleks. Selleks kiilutakse kirvest oksa või võrse alumisest otsast alates aeglaselt allapoole, samal ajal oksapooli ettevaatlikult laiali vedades. Lõhestatud vitsu saab painduvamaks muuta vees leotades või tulel kuumutades.

Alternatiivsed sidusvahendid: Nägusa ja kaasaegse tulemuse saab, kui kasutada vitsade asemel ilmastikukindlat nööri (köit). Samas on nööri kasutamine ka lihtsam kui vitstest siduse tegemine. Nöör tuleb kindlasti immutada kaitsevahendiga (tõrvaõli). Sidumiseks võib kasutada ka paarimeetriseid kaseoksi, kuid kasevitsad muutuvad kiiresti rabedaks ja need on vaja juba mõne aasta pärast asendada. Kasevitsu ei ole vaja poolitada. Üheks alternatiiviks on veel ka naelte kasutamine. Naela kasutamine vähendab aia eluiga, sest naela juurest hakkab puit kiiremini kahjustuma. Naelte kasutamise ainus positiivne külg on aia paigaldamise kiirus ja lihtsust.

Materjali kogused ja ettevalmistamine: Töötada on mugavam, kui vajalik materjal on enne aia ehitamist valmistöödeldud ja ette valmistatud. Kahe latireaga 50 m pikkuse roigasaia jaoks läheb tarvis ca 40 rõhtlatti pikkusega ca 3 m, 42 püstlatti pikkusega u 2 m ja 42 lõhestatud kuusevitsa pikkusega 1,5 m. Lisaks väike varu harjutamiseks ning vajadusel tugilattideks aia tugevdamise eesmärgil. Kui olete valinud välja millist lattaeda endale rajada, siis alljärgnev tabel aitab kindlaks teha vajamineva materjali koguse. Kui kogus selge, siis sellest saab välja arvestada ka aia maksumuse.